Perekond jänesvill kuulub lõikheinaliste sugukonda, millele on iseloomulikk kolmekandiline vars. Lõikheinaliste sugukonna tuntumad esinedajad on tarnad.
Jänesevilja pereperekonnast võime Eestis kohtuda kahe liigiga, nendeks on alpi jänesvill Trichophorum alpinum ja raba-jänesvill Trichophorum cespitosum. Mõlemad liigid eelistavad kasvukohaks soiseid alasid, alpi jänesvill veidi märjemaid ehk seda liiki võib leida siirdesoodes, lodu- ja siirdesoometsadest, raba-jänesvilla lisaks siirdesoodele ka rabadest.
Nagu levikukaartidelt näha, on alpi jänesvill levinud üle Eesti (ülemine kaart), seevastu raba-jänesvilla (alumine kaart) leidub pigem Lääne-Eesits ning mujal kohtab temaga harvemalt. Mõlemat liiki võib leida pea kõikjal üle kogu põhjapoolkera.
Välimuselt on need kaks liiki suhteliselt erinevad. Raba-jänesvilla pähikud on tunduvalt väiksemad ning nende otsas olev karvatutt on esmapilgul peaaegu märkamatu. Seevastu Alpi jänesvill ehib ennast pikkade, kuni 2,5 cm villatuttidega taime tipus.
Raba-jänesvill moodustab talviti pruune kogumikke, mida võib leida turbasammalde vahelt. Oma elu jagabki jänesvill selliste taimedega nagu turbasamblad (Sphagnum spp.), kanarbik (Calluna vulgaris) ja sinihelmikas (Molinia caerulea).
Laialdast kasutust pole jänesvill leidnud, kui moodustab osa kariloomade toidulauast.
Kaisukas “Jänesvill”
